Nagaland tu 2025 te gusija homoitey, 2024 laga saal tu ekta turning point(ekta dangor change aha) nishna yaad thakibole asey. Kuntu te, ekta etihasik kamyabi hasil kurisey aro bisi chunoti laga samna kurisey. Etu saal(2024) te bisi saal para intazaar thaka Urban Local Body (ULB) election, kuntu te first time 33% women’s reservation include kurisey, etu para gender representation te progress ana laga suruwat kurisey. Hoilebi, solve nukurikina thaka Naga political issue, infrastructure(jaiseki rasta, building, bijli) khan te development nuhuwa nohoilebi natural calamities(landslide, flood) para tabahi anidiya laga natija para renewal(nutun suruwat kuribole) aro rebuilding laga ekdam jarurat thaka tu janaisey.
2024 laga saal para Nagaland laga foundation te crack thaka tu expose(khulasa) kurisey. Landslide aro flood para khali normal zindigi te badha anidiya hey nohoikina Nagaland laga infrastructure(rasta, building khan) kiman kamjor asey etu bi dikhaisey.
National Highway-29 te mondukh laga ghotna huwa. Aro rasta bana laga kaam te delay kuri thaka nimitey infrastructure development te badha ahikina thaka tu sabole kiman urgent asey etu janaisey. 2025 te barbadi control kora hey nohoikina in charge te thaka khan laga supervision para barbadi ahibole ageyte advance planning aro rasta khan majboot banabole laga jarurat asey.
Politics fale, Naga political issue te badha ahikina thaka para Nagaland laga development plan te bisi dangor badha ani asey. 2024 te aro nutun para baat-chit suru hoisiley, hoilebi asol progress tu etya tak bi hobole baaki asey. Alag alag Naga Political Group (NPG) khan majotey leadership jhagra ola para taikhan bhitor te division ola tu aro gehra kuridikina manu khan ke monduk kuridisey. Etu mamla te aro bisi jor dibole lagi asey.
Nagaland te unemployment laga problem tu bisi dangor hoikina asey. Kuntu tu latest Periodic Labour Force Survey para reveal kurisey. Khas kurikina pora likha thaka jawan manu khan etu para affect hoikina asey. Etu problem ke thik kuribole nimitey thos kadam uthabole lagey.
Urban Local Body (ULB) election te 102 maiki candidate jita para mota-maiki sobkey ekey opportunity diya fale samaj te ekta dangor bodli aha tu dikhisey. Hoilebi, etu laga momentum tu banaikina rakhibole lagey.
Nagaland laga natural sundurta tu etu jaga laga sobsey dangor dhon asey. Hoilebi etu laga galat istamal kora tu check nukurikina thaka aro natural disaster(landslide, flood khan) nimitey thik para tayar nohoikina thaka para etu asirbad ke curse(shrap) te bodli kuridibo parey. Barbadi para wapas uthibole nimitey ekta lamba disaster management planning, community awareness campaign aro environment ke barbad nokora laga adat chola tu rajya laga strategy laga hisa hobo lagey.
Eastern Nagaland People’s Organisation (ENPO) nimitey report pa hisap te “Unique Arrangement” kora tu ekta dangor kadam asey. Hoilebi etu para sob ke benefit pabole nimitey aro agey barikina division(alag alag hoija) tu na-anibole nimitey etu ke dhyan para handle kuribole laga jarurat asey. Etu majotey, India-Myanmar border fencing laga jhamila aro Free Movemnegt Regime(FMR) laga mamla te Nagaland laga leader para security aro manu khan laga livelihood duita ke bi bachaikina rakhibole laga solution nimitey laribo lagey.
Agey saikina, 2025 tu Nagaland nimitey ekta nutun suruwat kora laga saal hobo lagey. Rajya laga development plan te, political stability, infrastructure tu ekta main hisa hobo lagey. Aro etu hasil kuribole nimitey ekta bahadur leaders, transparent governance aro samaj laga sob sector para active participation laga jarurat hobo.
2024 te lesson sikha para khali rasta aro structure khan ke ekla hohoikina, biswas, akha aro ambition ke bi rebuild kuribole laga commitment mangi asey.
Add Comment